Malwaret ilaat nalinginnaasorujussuupput, suliffeqarfiillu kalaallit nunaanniittut amerlanersaat eqqorsinnaallugit. Soorlu virusimik imaluunniit ransomwaremik, emailiusaq aqqutigalugu ( phisingmail) tigusisussanut amerlasunut ataatsikkut nassiussisinnaalluni.
Suliffeqarfiit paasissutissanik nalituunik pigisaqaruni, IT-kkut pinerlunnianit tillinniarfigineqassalluni piumaneqartorujussuusinnaavoq.
Suliffeqarfippit eqqugaannginnissaa qanoq iliussaviuk?
Malware sivikitsuaaqap iluani ajoquseerujussuarsinnaavoq. Taamaattumik siunnersuutit ukua malinneratigut tamanna pinngitsoortinneqarsinnaavoq.:
- Sillimanissamut tunngasunik ataatsimoorussamik pisigit. Suliffeqarfiup qarasaasiaai server-iilu tamarmik virusimut illersuutinik ikkussuiffigineqarsimassapput.
- Atortorissaarutit sorliit virusimut illersuuteqartinnissaat eqqarsaatersuutigiuk. Qarasaasiat kikkunnit tamanit atorneqarsinnaasut imaluunniit sulisunit arlariinnit atorneqartartut (assersuutigalugu iluarsaasarfinni pisiniarfinnilu qarasaasiat). Smarphonet aamma virusinut illersuuteqartiguk.
- Programmit aqutsissutillu (styresystemer) nutartertuartakkit.
- Suliffeqarfiup paasissutissaatai backup-eqartikkit. Virusimik saassunneqarnermi paasissutissat pingaarutillit aserorterneqakkajupput. Backup-iliornissaq akulikitsiguk, taamaalillutillu suliffeqarfiit saassunneqassagaluarpat ajutoortussat anikillisimaartikkit.
- Sulisut digital pillugu pikkorissartissigit. Pingaaruteqarpoq sulisut malwarenut virusinullu illersornissamut ilisimasaqarnissaat. Sulisut ilisimasakinnerat, nittartakkanilu kukkuluttortoqartarnera virusitalinnut isertoornerimi saassussisoqarajunneruvoq.